Ma vajan arvuti set-up'i üles panekuks pikendusjuhet. Valin välja ühe suurima valikuga tehnikapoe Media Markt.
Teel poodi, tõlgin sõna 'pikendusjuhe' saksa keelde, et proovida küsida. Saan vasteks 'Verlängerungskabel'. Küllaltki pikk sõna, nagu soomlaste leiutis. Plaan paigas, et pöördun vajadusel personali poole lausega 'Etschuldingung sie bitte, Ich suche ein Verlängerungskabel...' ja loodan parimat. Media Martkt'is avastasin, et neil on hinnasildid ... digitaalsed!!! Eeldatavasti on niimoodi hindu hõlpsam muuta, ei pea uusi silte printima?
Poes leian juhtmed ise. Peagi tuleb minu kõrvale kohalik, kes vaatab ka samu juhtmeid. Otsustasin küsida: 'Suchst du Verlängerungskabeln?'. Kohalik muheledes vastu: 'Jaa, natürlich'. Mina: 'Oh, Ich auch!'. Seepeale kohalik soovitab vaadata poe lõppu, kus on suurem valik kaableid, ja hinnad ei pidavat olema siltidel õiged. See peab paika, sest 5.99€ juhet maksma minnes on summaks hoopis 8.99€. Kuna minu saksa keele tase ei kannata hinna üle võitlemist, siis sisestan vastumeelselt oma pangakaardi pin-koodi ja võtan letilt oma 6-pistikupesaga Verlängerungskabeli ja suundun hostelisse.
Hostelis pakin ekraani lahti, ühendan dockeri, klaviatuuri ja hiire sülearvutiga ja olen valmis kuuks ajaks Jenas:
Comments
Post a Comment